Lepingute ABC

Lepingud moodustavad meie ühiskonnas aluse praktiliselt kõikidele tehingutele ja kokkulepetele. Need on juriidilised dokumendid, mis reguleerivad kahe või enama osapoole õigusi ja kohustusi. Tegelikult sõlmime me igapäevaselt lepinguid erinevate inimeste ja organisatsioonidega sageli ilma, et seda ise märkasime. Näiteks, toidupoes sõlmitakse müüja ja ostja vahel müügileping isegi siis, kui seda formaalselt ei vormistata.

Miks on oluline lepinguid sõlmida?

Lepingud on olulised selleks, et selgelt määratleda iga osapoole õigused ja kohustused. Kirjalikud lepingud on eriti olulised, sest need loovad kindla ja tõendatava aluse, mis kaitseb nii ettevõtjat kui ka klienti. Erinevalt suulisest kokkuleppest, kus on tihti raske tõestada, mis täpselt kokku lepiti, tagab kirjalik leping selguse ja kindlustunde.

Kirjalik leping võimaldab detailide täpset kirjeldust, mis on oluline näiteks teenustasu, maksetingimuste, tähtaegade ja muude oluliste punktide osas. Kui peaks tekkima vaidlus, saab kirjalikku lepingut kasutada tõendusmaterjalina kohtus.

Erinevad lepingutüübid

Kuna igal lepingul on oma unikaalsed tingimused ja eesmärgid, on oluline mõista, et ‘’üks suurus ei sobi kõigile’’. Õige lepingu valik sõltub teie konkreetsest olukorrast ja vajadusest. Näiteks ei pruugi müügileping sobida teenuseosutajale ega vastupidi. Järgnevalt toome välja mõned levinumad ettevõtluses sõlmitavad lepingud:

• Müügilepingud reguleerivad kaupade müüki ja ostu ning sisaldavad tavaliselt tingimusi nagu hind, makse- ja tarnetingimused. Tihti reguleerib müügileping ka omandi üleminekut ostjale.

• Töövõtulepinguga kohustub üks osapool teise jaoks konkreetset tööd või teenust osutama. Selle lepingu puhul määrab tellija töö tulemuse nõuded, kuid töövõtja on iseseisev selle osas, kuidas töö täpselt teostatakse. Lepinguga määratletakse tehtav töö, tasu ning töö tähtaeg. Töövõtulepinguga sarnaselt määrab käsunduslepingu puhul käsundisaaja ise tööaja ja -koha. Käsunduslepingut eristab töövõtulepingust see, et käsunduslepingu puhul on tähtis töö ise, mitte selle tulemus.

• Üüri- ja rendilepingud on mõlemad kokkulepped, kus üks osapool annab teisele õiguse kasutada oma vara ning saab selle eest tasu. Peamised erinevused nende kahe lepingutüübi vahel on vara liigis. Üürilepingud on üldjuhul seotud kinnisvaraga ning rendilepingud hõlmavad erinevat tüüpi vara, näiteks sõidukeid või seadmeid.

• Töölepingu alusel teeb isik tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Töölepingut reguleerib töölepingu seadus, kuid sellele kohaldatakse ka võlaõigusseaduse sätteid poolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas.

Lepingud on olulised igasuguste äritehingute korral ning nende korrektne sõlmimine ja täitmine on ettevõtte tervise seisukohast oluline. Erinevad lepingutüübid on vajalikud erinevates situatsioonides ning nende täpne formuleerimine on võti vaidluste vältimiseks. Ärge kunagi jätke lepingu sõlmimist juhuse hooleks, vaid konsulteerige eksperdiga, et tagada, et teie ettevõte on kaitstud ja kõik kokkulepped on selgelt ja õiguslikult tugevad.

Kui vajate täiendavat abi lepingute koostamisel või nõustamist lepingu tingimuste osas, siis võtke ühendust Lille Õigusbürooga ning aitame teid meeleldi õigusalastes küsimustes.