Miks eelistada töölepingut käsunduslepingule?

Töösuhte korral on oluline mõista, millist lepingut töötaja ja tööandja vahel sõlmitakse. Eesti seadusandlus tunneb kolme peamist lepingutüüpi: tööleping, käsundusleping ja töövõtuleping. Selles artiklis keskendume töölepingu ja käsunduslepingu erinevustele ning räägime sellest, millised riskid võivad kaasneda käsunduslepingu alusel töötamisel.

TÖÖLEPING

Töölepingu alusel teeb füüsiline isik teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Töölepingu olulisteks tunnusteks on eelkõige sõltuvussuhe tööandja ja töötaja vahel ning töö eest perioodiliselt rahas tasu maksmine. Töölepingu seadusest tulenevad töötaja ja tööandja erinevad õigused ja kohustused, mis on imperatiivsed ehk kohustuslikud ning neis ei saa osapooled töötaja kahjuks teisiti kokku leppida. Töölepingu alusel töötades on töötajal õigus saada põhipuhkust vähemalt 28 tasustatud kalendripäeva aastas, õppepuhkust, haigushüvitist ja muid sotsiaalseid garantiisid.

KÄSUNDUSLEPING

Käsunduslepinguga kohustub käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid ning käsundiandja peab maksma talle selle eest tasu kokkulepitud summas. Võrreldes töölepinguga on käsundisaajal märksa suurem iseseisvus töö tegemisel, kuna käsundisaaja ei allu vahetult käsundiandjale ja tegutseb omal riskil. Käsunduslepingu alusel töötades ei saa töötaja nautida samu õigusi, mis tulenevad töölepingust, kuna käsunduslepingu sõlmimist reguleerib võlaõigusseadus. Näiteks ei saa käsunduslepinguga töötaja tasustatud põhipuhkust ja õppepuhkust ning samuti pole tööandja kohustatud töötajale võimaldama lisatasu öötöö ega riigipühal tehtava töö eest. Seega peaks töötaja hoolikalt kaaluma, millist lepingut ta eelistab ning millised riskid sellega kaasnevad.

RISKID KÄSUNDUSLEPINGUGA TÖÖTAMISEL

Käsunduslepinguga töötades puudub töötajal mitmeid sotsiaalseid garantiisid, mida töölepingu alusel töötades nautida saab. Näiteks ei ole käsunduslepingul põhipuhkust, õppepuhkust ega haigushüvitist. Samuti ei ole käsunduslepinguga töötaval isikul õigust töölepingu seadusest tulenevale tööaja piirangule, mis võib kaasa tuua ületöötamise ja terviseprobleemid. Lisaks ei ole käsunduslepingul ette nähtud tööandja poolset töötervishoiu ja tööohutuse tagamist, mis võib suurendada töötaja riske.

Töölepingut eelistades saab töötaja kindlustunde, et tema õigused on kaitstud. Töölepingu alusel töötades on tal õigus puhkusele, haigushüvitisele ja muudele sotsiaalsetele hüvedele. Töölepingu puhul on selged reeglid, mis reguleerivad tööaja pikkust, töötingimusi ja palgaküsimusi. See annab töötajale kindluse, et tema panus töösse on väärtustatud ning et tal on võimalus nõuda oma õigusi.

Näiteks võib tuua olukorra, kus töötaja on pikka aega töötanud käsunduslepingu alusel. Ta ei ole saanud puhkust ning töötingimused on olnud ebakindlad. Kui tal tekib terviseprobleem või ta soovib puhkust, ei ole tööandja kohustatud tasustatud puhkust võimaldama ning töötajal on võimalik võtta vaid tasustamata puhkus. Samas, kui töötaja oleks töölepingu alusel töötanud, oleks tal olnud kindlus, et tema õigused on kaitstud ning et tööandja peab tagama tema heaolu.

Siin kohal on oluline rõhutada, et kui töötajaga on sõlmitud käsundusleping, kuid töö iseloom vastab hoopis töölepingulistele tingimustele, on töötajal võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni, et tuvastada töölepingu alusel töötamine isegi kui sõlmitud leping kannab käsunduslepingu nime. Sel juhul on töötajal võimalik nõuda tööandjalt hüvitist.