Tööleping, käsundusleping ja töövõtuleping

Töö tegemiseks sõlmitakse füüsilise isikuga kolme liiki lepingut - töölepingut, käsunduslepingut ja töövõtulepingut, kuid mis on nende erinevused ning mis puhul millist lepingut sõlmida?

TÖÖLEPING

Töölepingu alusel kohustub töötaja tegema tööandja juhtimisel tööd, mille eest tööandja maksab töötajale tasu. Töölepingu sõlmimisel tekib töösuhe, mis annab nii töötajale kui tööandjale mitmeid õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud töölepingu seaduses. Näiteks:

• töötajal on õigus saada vähemalt töötasu alammäära, mis on 2024. aastal 820 eurot kuus või 4,86 eurot tunnis;

• töötajal on õigus saada vähemalt 28 kalendripäeva puhkust aastas, mille eest makstakse keskmist töötasu;

• töötajal on õigus haigestumise korral saada haigushüvitist;

• töötajal on õigus saada töökindlustushüvitist, kui ta kaotab töö mitte enda algatusel;

• töötajal on kohustus täita tööülesandeid, järgida töökorralduse reegleid ja hoida tööandja saladusi;

• tööandjal on õigus juhtida ja kontrollida töötaja tööd, anda töökorraldusi, nõuda töötajalt aruandlust ja hinnata töötaja töö tulemusi;

• tööandjal on kohustus maksta töötajale töötasu, tagada töötajale töövahendid, korraldada töötervishoidu ja tööohutust ning koolitada töötajat.

Töölepingu sõlmimisel peab tööandja registreerima töötaja töötamise registris ja maksma töötaja eest sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu ja kogumispensioni. Lisaks peab tööandja töötaja brutopalgast kinni pidama tulumaksu.

Tööleping on sobiv lepinguliik, kui soovite palgata töötajat tegema tööd, mis on pikaajaline ning allub teie kontrollile ja juhtimisele. Seda lepinguliiki kasutatakse enamus ametikohtadel, nt õpetaja, sekretär, müügijuht jms.

KÄSUNDUSLEPING

Käsunduslepingu sätted on nimetatud võlaõigusseaduse peatükis 35. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi) ning käsundiandja kohustub maksma tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundusleping on võlaõiguslik leping ja selle alusel ei teki töösuhe. Seetõttu ei kehti käsunduslepingu puhul töölepingu seaduse sätted, vaid võlaõigusseaduse sätted. Näiteks:

• käsundusaajal ei ole õigus saada töötasu vähemalt alammäära alusel, põhipuhkust, õppepuhkust, haigushüvitist ega muid töölepingu seadusega ette nähutd hüvesid;

• käsundisaajal on õigus saada tasu, mis on kokku lepitud käsunduslepingus. Tasu maksmise aeg ja viis sõltuvad lepingu tingimustest. Käsundiandjal on kohustus hüvitada käsundisaajale teenuse osutamisega seotud kulud, kui see on kokku lepitud käsunduslepingus;

• käsundisaajal on õigus osutada teenust oma äranägemise järgi, ilma, et käsundiandja juhiks või kontrolliks tema tööd. Käsundisaaja võib teenust osutada ka teise isiku abil, kui see ei ole vastuolus lepingu eesmärgiga;

• käsundisaajal on kohustus osutada teenust heas usus, hoolsalt ja tähtaegselt, järgida käsundiandja mõistlikke juhiseid, arvestada käsundiandja huve ja teavitada käsundiandjat teenuse osutamisest ja selle tulemustest;

• käsundiandjal on õigus saada teenust, mis vastab lepingu tingimustele ja on kvaliteetne.

Käsundusleping on sobiv lepinguliik, kui soovite kas pika- või lühiajalist teenuse osutamist, mis vastaks lepingus kokku lepitule. Käsunduslepingut kasutatakse näiteks juristi või raamatupidaja teenuse osutamisel või koolituse läbiviimisel.

TÖÖVÕTULEPING

Töövõtulepingu alusel kohustub töövõtja valmistama või muutma tellija asja või saavutama muu kokkulepitud tulemuse, näiteks vannitoas remondi tegemine, videoklipi filmimine ja monteerimine või kleidi õmblemine.

Töövõtuleping sarnaneb iseloomu poolest käsunduslepingule, see tähendab, et töö tellija saab töövõtjalt nõuda, et kokkulepitud töö vastaks kokkuleppele, kuid ei saa töövõtja teenuse osutamise protsessi juhtida ega eeldada, et töövõtja täidab kohustust isiklikult.

Töövõtuleping on sobiv lepinguliik, kui soovite osta tööd või teenust, mis on lühiajaline, konkreetne ja tulemusele orienteeritud, ei allu tellija juhtimisele ja annab töövõtjale suurema paindlikuse ja vabaduse tööaja ja -korralduste osas.