Võlgade sissenõudmine

Võlgade sissenõudmine on protsess, mille käigus võlausaldaja püüab saada tagasi võlgnikult võlgnetavat summat. Eestis reguleerivad seda protsessi mitmed õigusaktid, sealhulgas võlaõigusseadus ja täitemenetluse seadustik. Alljärgnevalt anname ülevaate võlgade sissenõudmise etappidest ja olulisematest aspektidest.

Võlgnevuse sissenõudmise etapid

1. Kohtuväline sissenõudmine

Kohtuväline sissenõudmine algab tavaliselt meeldetuletuskirja saatmisega võlgnikule. Kui võlgnik ei reageeri, võib võlausaldaja kasutada inkassoteenuseid, mis hõlmavad võlgnikuga kontakti võtmist telefoni, e-posti või tavaposti teel. Vajadusel võib inkassofirma külastada võlgniku elu- või töökohta, et pidada läbirääkimisi võlgnevuse tasumiseks. Kui võlgnik tunnistab oma võlgnevust, on järgmiseks sammuks üldjuhul kohtuvälise maksegraafiku koostamine ja allkirjastamine.

Võlgniku maksevõime hindamine

Enne kohtumenetluse algatamist on oluline hinnata võlgniku maksevõimet. Võlausaldajad võivad koguda teavet võlgniku sissetulekute, vara ja kohustuste kohta, et määrata kindlaks, kas võlgnikul on võimalik võlgnevus tasuda. See teave aitab otsustada, kas kohtumenetluse algatamine on otstarbekas või tuleks jätkata kohtuväliste meetmetega.

Kohtuvälise sissenõudmise eelised

Kohtuväline sissenõudmine on sageli kiirem ja odavam kui kohtumenetlus. See võimaldab võlausaldajal saada tagasi võlgnetava summa ilma suurte kohtukulude ja pika menetlusprotsessita. Lisaks aitab kohtuväline sissenõudmine säilitada head ärisuhet võlgnikuga, kuna see võimaldab leida lahenduse, mis on mõlemale poolele vastuvõetav.

Kohtuvälise sissenõudmise piirangud

Kuigi kohtuväline sissenõudmine on sageli tõhus, ei pruugi see alati anda soovitud tulemusi. Kui võlgnik keeldub koostööst või ei ole võimeline võlgnevust tasuma, võib olla vajalik algatada kohtumenetlus. Sellisel juhul on kohtuväline sissenõudmine siiski oluline samm, mis näitab, et võlausaldaja on teinud kõik võimaliku võlgnevuse lahendamiseks ilma kohtusse pöördumata.

2. Kohtulik sissenõudmine

Kui kohtuväline sissenõudmine ei anna tulemusi, on järgmine samm kohtulik sissenõudmine. Eestis on selleks kaks peamist menetlusviisi: maksekäsu kiirmenetlus ja hagimenetlus.

Maksekäsu kiirmenetlus

Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud ja kiirem viis võlgade sissenõudmiseks. See sobib hästi selgete ja vaidlustamata nõuete puhul. Menetlus algab võlausaldaja avalduse esitamisega kohtule, kus tuleb ära märkida võlgniku andmed, nõude suurus ja alus. Kui kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldab, teeb kohus võlgnikule määrusega makseettepaneku. Kui võlgnik ei esita vastuväiteid ega tasu võlga, muutub maksekäsk täitedokumendiks, mille alusel saab algatada täitemenetluse.

Hagimenetlus

Kui maksekäsu kiirmenetluse algatamine ei ole võimalik või võlgnik esitab vastuväiteid, algatatakse hagimenetlus. Hagimenetlus on põhjalikum ja ajamahukam protsess, mis hõlmab kohtuvaidlust. Menetlus algab hagiavalduse esitamisega kohtule, kus tuleb esitada kõik tõendid ja argumendid, mis toetavad võlausaldaja nõuet.

Kohtulahendi alusel saab nõude pöörata võlgniku vara vastu. See tähendab, et kui kohus teeb võlausaldaja kasuks otsuse, saab võlausaldaja taotleda täitemenetluse algatamist. Täitemenetluse käigus võib kohtutäitur arestida võlgniku pangakontod, kinnisvara ja muud varad, et tagada võlgnetava summa tasumine.

3. Millistel juhtudel on võlgnikult raha kättesaamine võimatu?

Kuigi võlgade sissenõudmine on sageli edukas, on olukordi, kus võlgnikult raha kätte saamine võib osutuda võimatuks. Üks peamisi põhjuseid on võlgniku maksejõuetus. Kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek, et katta võlgnevus, võib võlausaldaja jääda rahata. Maksejõuetuse korral võib võlgnik algatada pankrotimenetluse, mille käigus jagatakse tema vara võlausaldajate vahel vastavalt seadusele. Sellisel juhul võib võlausaldaja saada tagasi ainult osa oma nõudest või jääda üldse rahata.

Teine olukord, kus võlgade sissenõudmine võib ebaõnnestuda, on võlgniku vara peitmine või varjamine. Kui võlgnik varjab oma vara või kannab selle üle kolmandatele isikutele, võib võlausaldajal olla keeruline seda vara leida ja arestida. Sellistel juhtudel võib olla vajalik algatada täiendav kohtumenetlus vara tagasisaamiseks, mis võib olla ajamahukas ja kulukas.

Lisaks võib võlgade sissenõudmine olla keeruline, kui võlgnik asub välisriigis ja ei ole koostööaldis. Kuigi Euroopa Liidus on olemas mehhanismid piiriüleseks võlgade sissenõudmiseks, võib see protsess olla keeruline ja aeganõudev. Väljaspool Euroopa Liitu asuvate võlgnike puhul võib võlgade sissenõudmine olla veelgi raskem, kuna puuduvad ühtsed õigusaktid ja koostöömehhanismid.

Kokkuvõttes on oluline, et võlausaldajad oleksid teadlikud võimalikest takistustest ja riskidest võlgade sissenõudmisel ning kaaluksid hoolikalt, millal ja kuidas alustada sissenõudmisprotsessi. Kui teil on küsimusi või vajate abi võlgade sissenõudmisel, võtke ühendust meie juristidega.